Noh ... teate ööbimisruumid olid palavad aga magada sai, kes kui palju ei ole veel teada. Mõned suuremad lobamokad pidasid vastu kella üheni ja öised tekstisõnumid olid veel ka hommikul väga elevust tekitavad. Hoolimata ööst olid hommikul kõik hakkamist täis. Hommikune kaoprotsent oli null. Pärast kerget kehakinnitust oli lumesõda juba täies hoos. Enne kella kümmet liitus meiega matkajuht Marko, kes viis meid metsa. Karu kahjuks ei näinud, seega puudub meie blogist karu pilt, aga kits käis meid vahepeal piilumas ja lumehangest leidsime Haapsalus tihti ilmuvat aga Silma looduspargist harva silmavat roosa-kõrvjänest. Meie teravsilmsed poisid märkasid ka pisikesi putukaid, nagu näiteks (lumejeti)ämblikut ja kuuejalgset hüplevat kirpu(tantsis kahel jalal, kõrvad olid kikkis). Retkest ei puudunud ka rähnid, lumetihased, leevikesed, varblased ja muud sulelised, keda ei suutnud tuvastada. Lapsi lõbustas vahepausidel koer Amanda (mitte taks vaid saksa lambakoer).Peale matka mängisime maastikumängu, mis lastele väga meeldis ja nad oleks soovinud, et see pikem on.
No comments:
Post a Comment